30. septembril 1981. aastal kirjutati komisjoni poolt alla aktile, millega oli vastu võetud Koidula kolhoosi 150 kohaline lasteaed. Komisjon hindas tehtud töö hindega 4. Ehitajaks oli Harju KEK. 13 liikmelise komisjoni koosseisu kuulusid ka Koidula kolhoosi lasteaia juhataja Maris Ehrbach, Koidula kolhoosi esimees Lembit Lepik, Padise külanõukogu esimees Leemet Vaikmaa.
Ettevalmistused lasteaia avamiseks algasid novembikuus. Esimesed töötajad lasteaia töövalmis sättimisel olid Leili Einroos ja Reet Randmäe. 1. detsembril alustas ettevalmistustega lasteaia kokk Õnne Klaamann. Et lasteaia ruume säravamaks ja rõõmsamaks teha, tuli appi Marje Linno. Tumepunased laste kapid, riiulid ja uksed said tema poolt peale ilusad lastepärased pildid.
Esimesed töötajad juhatajaga palju kokku ei puutunud. Juhataja Maris Ehrbach töötas samal ajal ka Padise külanõukogus.
11. jaanuar 1982 oli päev, mil võeti lapsed lasteaeda. Lasteaia juhataja kohused võttis üle majandusjuhatajaks tulnud Aime Laaberg. Lasteaias avati kaks rühma. Sõimerühmas alustasid tööd Reet Randmäe, Ülle Vakurina ja tädina Ülle Sentšekova. II rühma kasvatajateks olid Virve Tauts ja Tiina Lendre, rühmatädina asus tööle Helme Hinn.
Lasteaed oli ehitatud kolme majandi jaoks – Koidula kolhoosi, Kungla sovhoosi ja Vasalemma sovhoosi lastele. 1. septembrist 1982 aastast tulidki juurde lapsed Kungla sovhoosist ja Vasalemma sovhoosist. Lapsi toodi siis lasteaeda hommikul bussiga ja õhtul tuli majandi buss ka järele. Siis oli üks lapsevanem, kes rühmad läbi käis ja kähku lapsed bussile korjas. Tuli ka palju uus töötajaid lasteaeda. 1. aprilli 1982. aastal peale Tallinna Pedagoogilise Kooli lõpetamist hakkas lasteaia kasvatajana tööle Ille Kaljurand. 18. oktoobril alustab kasvatajana tööd Niina Vaikmaa. Kasvatajana töötas Merike Remmik, muusikaõpetajana Tiina Õun ja rühmatädina Pille Loeg. Vasalemma sovhoosist tulid kasvatajateks Margit Vassiljeva ja Pille Pikkajaago.
1983. aastal tulid kasvatajateks juurde Heidi Pärnamets ja Viivi Räbin. 1. märtsil 1983. aastal tuleb lasteaia metoodilist tööd juhtima Rakvere Pedagoogolise Kooli lõpetanud Silva Nurmesoo (Tohter). Kasvatajate abideks olid siis Linda Kiviorg ja Helme Hinn.
1983. aasta suvel võttis lasteaia juhtimise üle Maia Ehandi. Maial oli palju uusi mõtteid ja ideid. Organiseeris lastevanemate õhtuid, viis läbi loenguid. Sel ajal toimus lasteaias aktiivne isetegevus. Kool olid noored, aktiivsed ja rõõmsameelsed töötajad, Ühel meelel viidi läbi suuri etendusi lastele, joosti marti külavahel.
Nendel aastatel oli eraldi rühmaruum lastele, kelle vanemad olid tööga hõivatud hilisõhtul ja varavalgel. See oli siis öörühm. Nädal aega olid lapsed lasteaias. Öörühmas oli kasvatajaks Maret Tannisaar. Kuni 1990. aastani tegutses lasteaias 4 rühma ja 0 klass või I klass. Koolirühma õpetaja oli Vaike Kaljas. Juhataja Maia Ehandi ajal töötasid lasteaias meeskokk Kalvi ja muusikaõpetaja Arvo Pihlamets.
1985. aastast oli lasteaia juhatajaks uuesti Aime Laaberg. Selle aasta augustikuust tulid lasteaeda tööle noored pedagoogid Anu Halling ja septembrist Lembe Lepik. Uueks kasvataja abiks tuli Merike Kooviste. 1987. aastast lisandusid kasvataja hulka Ülle Sirila ja Marje Böning. 1985. aastast tuli lasteaeda muusikaõpetajaks Lea Koosa ja oli ka meditsiiniõde. Lasteaia kollektiivis töötas ta 15 aastat.
Majandite lagunemise ja erastamise alguse aeg tõi sisse muudatused ka lasteaiaelus. 1989. aastal lõpetati laste toomine Koidula kolhoosi lasteaeda Kunglast ja Vasalemmast. Laste arv vähenes. 1990 – 1995 oli lasteaias ühe rühma jagu lapsi. Alates 1990. aastast sai juhatajaks Silva Nurmesoo. 1992. ja 1993. aasta talvehooaeg tuli edasi tegutseda ilma tsentraalkütteta. Ruume köeti elektri abil. Nendel külmadel talvepäevadel, mil lasteaias olid rühmad suletud ja puudus küte, külmusid ka tsentraalkütte torud. Nüüd vajas maja remonti. Esimene suurem remont juhataja Silva eestvedamisel võeti naistega ette 10. juuunist – 30. oktoobrini 1994. Kasvatajaks tulnud Eva Raudkivi maalis mooremate laste rühma seintele kanapere ja suurte laste rühmaruumid said maalingud Muumi pere tegelastega. Peale remonti tuleb juurde lapsi Rummu alevikust ja avatakse uus rühm. Järgnevatel aastatel moodustavad lasteaia lastest 1/3 lapsed Rummu alevikust ja põhiliselt venekeelsetest peredest. Uueks suunaks saab laste ettevalmistamine eestikeelse hariduse omandamiseks.
1.veebruarist 1992 saab Koidula kolhoosi lasteaiast Padise Lasteaed „KRÕLL“.
1993. aasta kevadel korraldatakse Aegviidus Harjumaa väikeste lasteaedade kevadpidu. Selles osaleb ka Padise lasteaiarühm. Sellest saab lasteaed idee ka ise oma piirkonnas ümbruskonna lasteaedadega koos kevadisi pidusid korraldada. Alates 1994. aasta kevadest sai alguse traditsioon igal kevadel pidada väike laste kevadpidu nelja lasteaia kollektiiviga. Need sidemed loodi Rummu, Vasalemma ja Harju-Risti lasteaedadega.
1996. aastal on Padise Lasteaias külalised Soome Raiso linna lasteaiast. Sellest kujunes sõprussidemete loomine Lapikujani lasteaiaga. 6. detsembril 1996. aastal tähistab Krõlli pere lasteaia 15. aastapäeva. Lasteaia saalis on üles pandud lastevanemate valmistatud Krõllid. Lapsed annavad sünnipäevakontserdi Padise kultuurimajas. Lasteaia põhikoosseisu moodustavad järgmised töötajad: Silva Nurmesoo, Niina Vaikmaa, Katrin Urvik, Leili Einroos, Reet Randmäe, Anneli Tutenpal, Lea Koosa, Riina Ramjalg ja Õnne Klaamann. 1. detsembril 1999. aastal tuli lasteaeda õpetajaks tööle Meelike Halling. 7. märtsil 2000. aastal on külalisteks Keila Miki lasteaia pere. Padise kloostri juures viidi ühiselt läbi vastlapäev.
1. mail 2000. aastal võtab juhataja Silva Nurmesoo ette pikema reisi Floridasse. Talle hakkab meeldima sealne kliima ja elu. Ajutiselt asendab juhatajat Riina Ramjalg. 01. septembril 2000. aastal annab Lea oma tööpasti üle uuele muusikaõpetajale Ene Vettikule.
Padise Vallavolikogu 30. juuni määruse kohaselt korraldatakse alates 1. jaanuarist 2001. aastal ümber Harju-Risti lasteaed ja Padise lasteaed „Krõll“ Padise Valla Lasteaiaks. Konkursi tulemusena hakkab juhatajaks Ilo Treimann. Uus lasteasutus vajas koolituluba. Vastu tuli võtta rida lasteaiaelu korraldavaid dokumente. 13. juunil 2001. aastal annab Haridusministeerium välja koolitusloa Padise valla lasteaiale kuni 1. juunini 2006. Edasiseks tegevuseks oli vaja taotleda tunnustus köögile. Peale suvsit remonti ja ümberkorraldusi köögiplokis sai lasteaed 20. detsembril 2002. aastal Tervisekaitsetalituselt köögile tunnustuse. Nendel aastatel vahetasime välja aegunud lasteaia mööblit. Tibu rühm saab uued lastesõbralikud lauad ja toolid, Muumi rühm kolmekordsed sahtelvoodid.
7. detsembril 2001. aastal tähistame lasteaia 20. aastapäeva. Muusikaüpetaja Ene Vettik teeb selleks puhuks Padise lasteaia laulu. Peale Ene Vettiku lapseootele jäämist tuleb 1. jaanuarist 2002 teda asendama Tibupere muusikaõpetaja Ene Sepp. Majahoidjana asub ametisse 1. jaanuarist Naima Tutenpal. Asendustöötajatena tulid lasteaeda tööle Tiina Urvik ja Heli Einroos.
Padise valla lasteaia kollektiiv suurenes Harju-Risti lasteaia töötajate võrra. Uueks suunaks sai ühiste ürituste läbiviimine töökollektiiviga ja lastega. Siiani jätkame traditsiooniliselt Eesti Isesesvuspäeva tähistamist 3 rühmaga Padise lasteaias, vastastikuseid külaskäike rühmades ja lastele väikeste etenduste lavastamist. Meeldejäävad on ühised suvised õppeekskursioonid ja ühised jõulupeod.
Lasteaia mälestusi aitasid meenutada Aime Laaberg, Leili Einroos, Õnne Klaamann ja Reet Randmäe.
Üles märkis Ilo Treiman.
Detsember 2006
